Argipäeviti lastega kooli saatmiseks või nädalavahetustel perekondlike jalutuskäikude ajal ei ole rattasõit riskivaba. Ühing Attitude Prevention soovitab õppida kaitsma oma lapsi ja iseennast igasuguste õnnetuste eest: liikluseeskirja täitmine, rattakaitsed, heas korras varustus.

Peale ratta ja kiivri esmase ostmise pole rattasõidul tegelikku vastunäidustust: sellega saavad tegeleda kõik. See on ideaalne tegevus hobi kontekstis sel suveperioodil. Siiski on vaja teada kasutamise ettevaatusabinõusid, et vähendada õnnetusohtu, eriti kui nende väljapääsudega liituvad lapsed. Tõepoolest, ühendus Hoiakuennetus ütleb, et igal aastal on jalgratas õnnetuste, mõnikord surmaga lõppevate õnnetuste põhjuseks.

„Vigastuste tõsidust võib seletada ratta madala kaitsetasemega, kuigi pea kannatab rohkem kui ühes õnnetuses kolmest, ning ka jalgratturite ettevaatamatusest teiste liiklejate suhtes,“ ütleb liit. Seetõttu on kiivri kandmine esimene refleks, mida omaks võtta. Pange tähele, et alates 22. märtsist 2017 on sertifitseeritud kiivri kandmine kohustuslik igal alla 12-aastasel rattaga sõitval lapsel, olgu see siis juhtraual või kõrvalistujal. Ja isegi kui see pole vanematele jalgratturitele enam kohustuslik, jääb see hädavajalikuks: see peab vastama EÜ standarditele ja olema pea järgi kohandatud. Lisage sellele muud saadaolevad kaitsed (küünarnukikaitsmed, põlvekaitsmed, prillid, kindad).

Väldi riskantseid olukordi linnas

"Kolm neljast hukkunud jalgratturist suri peatraumasse. Iga löök pähe võib põhjustada tõsise ajukahjustuse, mida kiivri kandmine väldib," meenutab Attitude Prevention. Näiteks Prantsuse Rahvatervise Instituut näitab tõsiste vigastuste riski, mis on jagatud kolmega tänu jalgrattakaitsele. Lisaks kiivrile on nende hulgas ka sertifitseeritud retro-helkurohutus vest kuluma öisest ja päevasest linnastust halva nähtavuse korral ja kohustuslik varustusjalgratas, milleks on tagumised ja esipidurid, kollane või valge esituli, punane tagatuli, kell ja helkurseade.

Ühing täpsustab ka, et "jalgratas peab olema lapse kontrolli all, enne kui mõelda väljasõidule, kus autod saaksid liikuda. See peab suutma startida ilma siksakitamiseta, veerema otse ka aeglasel kiirusel, aeglustama ja pidurdama ilma jalga seadmata, hoidma ohutut pikivahet." Samuti tuleb meeles pidada, et liiklusseadustiku järgimine kehtib nii jalgratta kui ka auto puhul. Suurem osa jalgrattaõnnetustest juhtub siis, kui jalgrattur rikub liikluseeskirja, näiteks rikub ülekäigurajal eesõigust. Pered peavad õppima vältima linnas riskantseid olukordi, kus rattasõidul on rohkem ohte kui autoga sõitmisel.

Soovitused on mitte asetada end sõiduki pimenurka, püüda luua võimalikult palju visuaalset kontakti juhtidega, mitme jalgratturi olemasolul sõita ühes failis. Unustamata mitte sõidukitest paremalt mööda sõita, sõita võimalikult palju rattaradadele ja mitte kanda kõrvaklappe. "Alla 8-aastastel on lubatud sõita kõnniteedel. Peale selle peavad nad liikuma sõiduteel või ettevalmistatud radadel," märgib ühing, kes rõhutab, et alates 8. eluaastast tuleb maanteel liiklemist õppida järk-järgult: linnas või tiheda liiklusega teedel ei pea seda enne 10-aastaseks saamist üksi ringlema laskma.